Köögiviljad ja maitsetaimed

  1. Köögiviljade mõistekaart.

redis tabel

 

2. Köögiviljade külvikord.

Viljavaheldus hoiab vaos haiguste ja kahjurite tegevuse ning on  mullale tervislik, taimed kasutavad maksimaalselt ära mulla toitainevaru.

Järjestikku ei sobi kasvama:

  • Kõrvitsalised: tali- ja suvikõrvits, kurk, arbuus, melon.
  • Korvõielised: aedsalat, artišokk, päevalill.
  • Liblikõielised: aedhernes, aeduba, põlduba, lilluba, lääts.
  • Liilialised: söögisibul, pesasibul e šalottsibul, rindeline sibul, porrulaik, küüslauk, murulauk, spargel.
  • Maavitsalised: tomat, paprika, kartul, baklažaan, füüsal.
  • Maltsalised: spinat, söögi- ja lehtpeet.
  • Ristõielised: redis, rõigas, kapsas, kaalikas, naeris, sinep.
  • Sarikalised: porgand, pastinaak, seller, petersell, till köömen, fenkol.

1.aasta väga viljakat mulda vajavad köögiviljad:  kapsad, kõrvits, arbuus, kurk, porrulauk, juur- ja varsseller, söögisibul.

2.aasta vähem toitaineid vajavad köögiviljad: porgand, pastinaak, kaalikas, naeris, söögipeet, juurpetersell, küüslauk,till, kartul, aedsalat.

3.aasta mulla viljakuse suhtes leplikumat kultuurid: lehtpeet, herned-oad jt liblikõielised, salatisibul, üheaastased maitsetaimed.

Köögiviljade külvikorra määramisel võtsin aluseks koduse põllulapi. Sinna sai sügisel lisatud sõnnikut ja istutasin uued maasikataimed.

  1.  maasikad, kapsas, lillkapsas, kõrvits
  2.  maasikad, porgand, söögipeet, kartul
  3.  maasikad, aedhernes, redis, lehtsalat
  4.  kartul,  sibul, kurk, aedtill, maasikad
  5. kapsas, porgand, kartul, maasikad

Samuti võiks jälgida, et juur-, leht-, kaun- ja viliköögiviljad ei satuks järjest kasvama samale kasvukohale: kui ühel aastal tarvitasite taime maapealset osa (näiteks kapsad, aedsalat, kõrvitsalised), siis järgmisel aastal kasvatage samal kohal seda, mis kasvatab oma söödava osa maa alla (juurviljad), kolmandal aastal sobib samasse paika kultuur, millel süüakse maapealseid vilju (herned, oad).

 

Kasutatud materjalid:

“Köögiviljakasvataja aabits” Tiina Paasik , Menu Kirjastus, 2014
“Peenramaa spikker. Köögiviljakasvatus koduaias” Kaja Kurg, OÜ Hea Lugu, 2016
„Maitsetaimed terviseks ja aednikule rõõmuks“ Aive Luigela, Kirjastus Varrak 2009
http://www.rodoaed.ee/redise-kasvatamine/
https://et.wikipedia.org/wiki/Murulauk http://maaelu.postimees.ee/3664023/viljavaheldusest-on-peenramaal-palju-kasu
http://www.gardening.cornell.edu/homegardening/scene0072.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/rediselehed-on-vaart-toiduaine?id=66193334
http://www.aiamaailm.ee/redis/3250-redis-babty-zara.html
https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2686

 

 

 

 

 

 

Sõnajalad

Sõnajalad

Sõnajalgtaimed on eostaimed. Looduslikult kasvavad nad enamastimetsades, alusmetsataimedena. Sõnajalgtaimede kasutusvõimalused aias on väga mitmesugused, kuna taluvad erinevaid kasvukohatingimusi. Soodsates tingimustes võivad nad kasvada kümneid aastaid. Kahjurid ega haigused neid ei kahjusta.
Sõnajalgade olulisemad kasutusvõimalused on metsaaias puude ja põõsaste all, mitmeid neist võib aga kasvatada kiviktaimlas või nõmme- ja eriti turbaaias. Rododele head naabrid. Mõnesid sõnajalgu ja sõnajalalisi kasvatada isega kaldataimedena.
Juured on enamasti peened, kiulised ning rohkesti harunevad. Vars on maaalune või osaliselt maapealne ning nimetatakse risoomiks. Leht koosneb leherootsust ja labast ning kinnitub risoomile. Õisi sõnajalgtaimedel ei ole.
Paljusid sõnajalgu võib paljundatakse enamasti vegetatiivsel teel kevadel, kui noored lehed on ilmunud.
Püstise või viltuse risoomiga – risoom jääb veidi sügavamale, et kasvupung jääks otse mullapinna alla.
Roomava risoomiga –  risoom jääb maapinna lähedale, mõnedel liikidel isegi poolenisti mullapinnale. Need kinnitatakse mulda puust või traadist konksuga.
Sõnajalgu või paljundada ka generatiivselt, eostega. See on keerukas protsess. Sõnajalad idanevad aeglaselt ning külve ei tohi lasta idanemisperioodil kordagi läbi kuivada.
Sõnajalgade hooldamine.
Spetsiaalset väetamist sõnajalgtaimed ei vaja, piisab lehekomposti või metsakõdu lisamisest igal kevadel.
Põuaperioodil vajavad kastmist.
Suvehaljad võib sügisel lehemultšiga katta.
Talvehaljad liigid vajavad varjutamist kevadtalvise päikese eest.

Taimekooslusesse valisin taimed mis vajavad kasvamiseks  poolvarjulist või varjulist kasvukohta . Kasvamiseks eelistavad tavalist aiamulda – niisket, toitaineterikast, huumusrikast, savi või turbamulda

  • karvik-astelsõnajalg
    Polystichum setiferum
    kõrgus- 80-100 cm
    istutuskaugus 50 cm 

 
karvik-astel liik  

  • aleuudi adiantum
    Adiantum aleuticum
    kõrgus 30-40 cm
    istutuskaugus 40 cm
    vari, tavalina aiamuld, huumusrikas, toitaineterikas

Adiantum_aleuticum06271001

  • koonustarn `Variegata`
    Carex conica `Variegata`
    Kõrgus 20 cm,
    laius istutamisel 20 cm
    Õitseb mais-juunis

koonustarn

  • lumi-piiphein
    Luzula nivea
    kõrgus- 30-40 cm
    õitseb juuni-juuli
    istutuskaugus 30 cm

lumi piiphein

  • hosta `Francee`
    Hosta `Francee`
    kõrgus 30-60 cm
    õitseb juuli- august
    istutuskaugus 30-40 cm

hosta francee

  • kaunis murtudsüda `Amore pink`
    Dicentra formosa ‘Amore Pink`
    kõrgus 25-40 cm
    õitseb mai-september
    istutuskaugus 40 cm

kaunis murtudsüda

  • Must lumeroos
    Helleborus niger
    Kõrgus 20-30 cm
    istutuskaugus 40 cm
    õitseb aprill-mai

must lumeroos

  • linnakivirik ´Aureopunctata´
    Saxifraga urbium ´Aureopunctata`
    kõrgus 10-30 cm
    õitseb mai-juuni
    istutuskaugus 30 cm

linnakivirik

  • hõlmine tiarell ‘Pink Skyrocket’
    Tiarella
     ‘Pink Skyrocket’
    kõrgus 25-30 cm
    õitseb juuli- august
    istutuskaugus 30 cm

tiarell

Kasutatud kirjandus ja pildid:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=1250
“Püsililled” Pentti Alanko
“Suur püsikuraamat” Andreas Barlage, Frank M. von Berger
https://tagatalu.blogspot.com.ee/2014_07_01_archive.html
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2538&cgid=
http://www.sadevalja.ee/portfolio/carex-conica-variegata/
http://jarvselja.ee/pood/korrelised/luzula-nivea-lumi-piiphein/
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=268&cid=139&cgid=0
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=221&cid=3880&cgid=0
http://hansaplant.ee/?op=body&id=635&cid=898
http://jarvselja.ee/pood/pusikud/saxifraga-x-urbium-linnakivirik-aureopunctata/
http://juhanipuukool.ee/kaupdetail?idd=6508

Sõnajalgade maakaarti saab vaadata siit

 

 

 

Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

 Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised(nt luga, piiphein) , lõikheinalised(nt tarn Carex.), hundinuialised (hundinui Typha). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta, pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ning taluvad varju. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks kõrkjad(Scirpus) ja harilik luga(Juncus effusus).

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed, kuid leidub ka üheaastaseid (nt villane hiidhirss Pennisetum villosum). Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, võib olla ka säsikas. Tarnadel on vars enamasti kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Harunemine toimub ainult sõlme kohast. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid . Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, nt päideroog (Phalaris arundinacea). Lehed vahelduvad ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud tähkadeks või- pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja enamasti silmapaistmatud.


Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.
ripshelmikas Melica ciliata
http://www.outsidepride.com/seed/ornamental-grass/melica/melica-ciliata.html


Joonis 2. Hulgaõieline pööris
hiina siidpööris `Graziella`
Miscanthus sinensis ‘Graziella’
http://juhanipuukool.ee/kaupdetail?idd=8164

Kõrrelisi kasutatakse aias soolotaimedena, anumates, lillepeenardes ja pinnakatjatena. Nad on armastatud taimed, sest nad pakuvad silmailu nii kevadel , suvel,sügisel kui ka talvisel ajal mil härmatis või lumi neid katab.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid, mille eluiga jääb suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad (Festuca) ja stepirohi (Stipa). Et nende eluiga pikendada, peaks neid jagama iga kahe või kolme aasta tagant. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui sügisel. Varakevadine aeg on siiski sobivam, kuna sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus.

Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks. Selleks tuleb taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil jagada.

Suurte kõrreliste (nt siidpööris) korral tuleb samuti taim üles kaevata, kuid selle väiksemateks osadeks jagamiseks on tarvis kasutada labidat või nuga. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale, kui ta enne kasvas.

Jagamist kasutatakse ka sortide paljundamisel (nt hiina siidpööris Miscanthus sinesis ´Strictus` ja päideroog Phalaris arundinacea `Picta`), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud (Stipa) ja kaerand (Helictotrichon) . Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Mõnede tarna liikide( nt paruktarn Carex comans ) seemned idanevad kaua ja vajavad idanemisel valgust.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi (nt jänesesaba Lagurus ovatus, kanaari paelrohi Phalaris canariensis ja itaalia kukeleib Setaria italica jt) . Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais-juunis avamaale, kasvukohale või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist.


Joonis 3. Üheaastane kõrreline
Harjas-hiidhirss `Fireworks`
Pennisetum setaceum `Fireworks`


Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline
Päideroog ´Picta`
Phalaris arundinacea `Picta`

Kasutatud materjalid:
http://www.neevaaed.ee/2014/toode/paideroog-picta/
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=2677&product_cat_id=84
http://www.aiamaailm.ee/ettekulvatavad-lilled/4009-villane-hiidhirss-.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/trendikad-uheaastased-korrelised?id=71563263
http://www.kuuseaiand.ee/tooted/lilleseemned&product=940&toode=villane-hiidhirss
http://www.crocus.co.uk/plants/_/pennisetum-villosum/classid.2000012391/
http://zpitomnik.ru/?alias=lisohvost
http://garden.ee/mod_shop_11b921ef080f7736089c757404650e40_Alopecurus-pratensis-Aureovariegatus_est

 

Püsililled

                                         Püsililled

Püsililledeks(püsikuteks) loetakse rohtseid ilutaimi, mille eluiga on pikem kui kaks aastat.

Püsilillede eelised:

  • Püsikud kasvavad samal kasvukohal mitmed aastad.
  • Püsikuid on lihtne paljundada ja tulemus on samasugune nagu emastaimel.
  • Püsilille hooldamine on vähem töömahukas.
  • Püsikute hulgas on liike, mis kasvavad ja õitsevad ka varjulistel aladel.
  • Püsikud peavad paremini vastu ilmastikuolude mõjule.
  • On leplikumad mullastiku suhtes.
  • Püsililli ei ole vaja väetada, kui need on istutatud nende looduslikele kasvuoludele vastavatele kasvukohtadele.

Püsilillede puudused:

  • Suvelilled on kiirema kasvuga ja õierikkamad.
  • Mõningaid püsililli tuleb kasvukohal piirata, et ei võtaks kogu peenart enda alla.
  • Suvelilled õitsevad pikema perioodi vältel võrreldes püsikutega
  • Keerulisem kiiresti kogu peenrale uus ilme anda
  • Istiku kasvatamine elujõuliseks võtab rohkem aega kui suvelilledel.
  • Et peenar kogu sauve õitseks tuleb sinna valida erineva õitsemisajaga lilli.

Püsikuid on võimalik jagada vegetatiivse meetodiga, milleks on:

  1. Paljundamine puhma jagamisega
  2. Paljundamine pistikutega
  3. Paljundamine võsunditega
  4. Paljundamine sibulatega
  5. Paljundamine võrsikutega

Puhmiku jagamine on kodustes tingimustes kõige kergem, kiirem ja kindlam viis mitmeaastaste taimede paljundamiseks.
Jagada võib peaaegu kõiki püsililli, väljaarvatud jagunematu peajuurega taimi, mis taluvad juurte või juurekaela vigastamist halvasti ja nad võivad jääda kauaks põdema (nt kipslill, ogaputk,adoonis, lõokannus).
Püsilillede jagamine sõltub nende õitsemise ajast. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid püsililli on õigem jagada varasügisel- augusti lõpus või septembri alguses. Suve teisel poolel õitsevaid kevadel- aprillis või maikuus. Igihalja lehestikuga taimi jagatakse kevadel. Mõningaid madalakasvulisi püsililli võib paljundada jagamise teel kogu kasvuperioodi vältel (nt kadakkaer, bergeenia, kukehari).
Puhma jagamiseks kaevatakse taim üles kas labida või aiahargi abil nii, et juured jääksid võimalikult terveks. Suuremaid taimi võib üles kaevata ka osade kaupa. Pärast väljakaevamist võib juurte ümbert mulda vähemaks raputada(savise mulla korral ka pesta). Taime võib väiksemateks osadeks jagada käte, noa või labida abil jättes taimele terveid võsusid või kasvupungi ning juuri. Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani, samuti võib tagasi lõigata maapealseid osi. Kui soovitakse saada rohkem paljundusmaterjali, siis jagatakse emataim pärast selle üleskaevamist pisemateks osadeks jälgides, et igale jääks vähemalt 1…3 võsu või kasvupunga ning terveid, vigastamata juuri.

Algaja aedniku jaoks on kerge ka tütarsibulatega paljundamine. Parim aeg selleks on taimede puhkeperiood, mil pealsed on kuivanud. Sedasi saab paljundada näiteks nartsisse, tulpe, lumikellukesi.  Sibulad tuleb puhkeperioodil üles kaevata, puhastada mullast ning tütarsibulad murtakse emasibula küljest lahti. Eemaldada tuleb ka üleliigsed kuivanud soomused. Suuremad sibulad võib kohe kasvukohale tagasi istutada. Väiksemad sibulad istutatakse näiteks pottidesse ja kasvatatakse seal mõni aasta enne kasvukohale istutamist.

Valik erinevatesse kasvukohtadesse sobivaid püsililli:
Päikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld;

16763690_1626828060665849_209844070_o.jpg

Poolvarjuline(õhtupäike), toitaineterikas, raske lõimisega muld:

poolvari.jpg1.jpg

Varjuline, happeline turvasmuld:

vari.jpg

Kasutatud kirjandus:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=1224
“Püsililled” Pentti Alanko
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2894&cgid=
http://www.finegardening.com/foam-flower-tiarella-mint-chocolate
http://www.plant-world-seeds.com/images/seed_images/PRIMULA_FLORINDAE/size3_500x500/PRIMULA%20FLORINDAE
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/armastatud-murtudsudamed?id=66164476
http://www.aiamaailm.ee/astilbed/788-astilbe-gloria-purpurea.html
http://kristiineaiakeskus.ee/Cimicifuga-racemosa-Chocoholic-tm
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/karukell.htm
http://www.hortes.ee/shop/oiekas-kukehari-weihentephaner-gold/
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=218&cid=1694&cgid=0

Suvelilled

           Kukemagun     Papaver rhoeas

Perekond:   magun (Papaver)
Sugukond:  magunalised  (Papaveraceae)
Päritolumaa või piirkond: Kesk- Euroopa, Aasia ja Põhja-Aafrika
Mõõtmed:  kõrgus 60 cm, õie läbimõõt u 7cm
Vahekaugus harvendamisel:  10–15 cm
Haabitus:  püstine
Dekoratiivsuse aeg:  õitseb juunist augustini
Kasvukoha iseloomustus:  eelistab päikeselist kasvukohta , armastab niisket, kuid mitte                                                         väga rammusat mulda

Magunate taimed ei talu pikeerimist ja ümberistutamist, seetõttu tuleb seemned külvata otse avamaale või kasutada külvamiseks turbapotte.
Kasvatab palju külgvõrseid, mistõttu õitsemisaeg pikeneb, kuigi iga üksik õis ei säili kuigi kaua. Vaasililleks korjamisel tuleb õied korjata pungafaasis, sest avanenud õied pudenevad kohe.
Kukemagun sobib suurema rühmana lillepeenrale, loodusliku kujundusega ja kruusaaeda, lilleniidule, samuti suurematesse anumatesse. Head partnerid on rukkililled, unimagunad, saialilled, karikakrad, metskassinaerid, suur ammi, hallide ja siniste õitega salveid, kõrrelised, läänemagunad. Ilus koos rooside, liiliate, okaspuude ja värviliste lehtedega põõsastega.

Suureõieline portulak   Portulaca grandiflora

Perekond:  portulak (Portulaca)
Sugukond:  portulakiliste sugukond (Portulacaceae)
Päritolumaa või piirkond:  Brasiilia, Argentiina ja Uruguai
Mõõtmed: kõrgus 10–15cm; õie läbimõõt 3-8 cm
Istutamiskaugus:  15-20 cm
Haabitus: roomav, kuni 20cm pikkused varred
Dekoratiivsuse aeg: juunist öökülmadeni
Kasvukoha iseloomustus:  tahab päikeselist sooja kasvukohta, eelistab kergemat                                                                       liivakat mulda, ei talu ülekastmist, külmaõrn

Seemnest külvates tuleb suureõieline portulak külvata juba veebruaris. Katmata seemned idanevad valguse käes 10-21 päeva. Kasvukohale võib istutada pärast öökülmade möödumist. Õied avanevad ainult päikesepaistelistel päevadel, armastab sooja ja talub hästi põuda. Anumataimi võib kasta alles siis, kui hakkavad veidi närtsima.  Ei armasta liigset väetamist ning liigniiskust.
Sobib rühmana kiviktaimlasse, lillepeenra äärele, kuivmüürile või teeplaatide vuugi-vahedesse. On suurepärane kuumade lõunapoolsete rõdude ja terrasside anumataim üksinda või koos tsinniate, värd-kirinõgeste, keskpäevalillede, suveflokside, läikõite ja kõlupeadega.

Kasutatud kirjandus:
“Suvelilled” Anu-Kristin Tara (2009)
“Suvelilled”Lena Mansson ja Bertil K Johanson (2006)
http://www.aiaidee.ee/portulak-kaunitar-paikeses-ja-kuivas/

Lillede klassifikatsioon.

new-mind-map-3

 

Sugukondade võrdlus.

HUULÕIELISED LIBLIKÕIELISED SARIKALISED NELGILISED KARELEHELISED
VARS neljakandiline võib olla tiivuline ümar, vaoline ja õõnes sõlmeline kare
LEHT vastakud, ahenevad tipus rootsuks, teravad kolmetised, sõrmjad või sulgjad abilehtedega liitlehed, vähestel lihtlehed suured liht-, kaheli- või kolmelissulgjad. Leherootsu alus moodustab tavaliselt varreümbrise enamasti vastakult, suhteliselt kitsad ja tavaliselt abilehtedeta karedad, vahelduvad, terved abilehtedeta
ÕIED huuletaolised mis koonduvad ringidena (männastena) ladvaossa liblikjas kroon, mis koosneb purjest, kahest tiivast ja kahest kroonlehest   kokkukasvanud laevukesest. Õied korrapäratud kobarates või liblikjat tüüpi peades.  valged, kollased või roosad ja asetsevad liht -või liitsarikana kahesugu-lised, korrapärased, õiekate enamasti kaheli neljatised või viietised korrapärased v.a. Ussikeel
VILI laguvili ja koosneb neljast pähklikesest vili tavaliselt üheseemneline või mitmeseemne-line kaun kaksikseemnis kupar või pähklike, harva ka mari jaguneb neljaks pähklikeseks
sisaldavad eeterlikke õlisid kõik liblikõielised taimed on lämmastiku kogujad, nende juurtel on juuremügarad paljud liigid sisaldavad eeterlikke õlisid sugukonnas on palju umbrohte, niidu ja ravimtaimi mõni liik sisaldab punast värvainet alkanniini
basiilik, rosmariin, majoraan maapähkel, sojauba, hernes karuputk, aedtill, porgand nelk, kadakkaer, kipslill lõosilm, kopsurohi

Kasutatud kirjandus:
“Botaanika” V. Issain; V. Jurtsev
http://entsyklopeedia.ee/
http://morfoloogia.weebly.com/

 

Lillede klassifikatsioon

Põhimõisted

Põhimõisted:

Takson e. mest – taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide (nt liik, sort, übriid) ühisnimetus.
Perekond – üksteisele sarnaste liikide kogum.
Liik – mingi oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. Taimesüstemaatikas on liik põhiühik.
Sort – saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel liigil võib olla palju erinevaid sorte, mis omavahel erinevad mitme tunnuse poolest.
Introduktsioon mõiste bioloogiast, mis tähendab v toomist alale, kus teda varem ei olnud.  Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks.
Aklimatisatsioon – taime kohanemine uue kasvukoha kliima- või elutingimustega.
Metsistumine – kultuuris olnud taime püsimine esialgsel kasvukohal ilma inimese hoolduseta
Naturaliseerumine – võõrliikide kodunemine looduses.
Kultuuristumine – looduslike liikide kasutamine inimese poolt loodud haljastuses.

Taimenimede kirjutamine:

Eestikeelne taimenimi kirjutatakse püstkirjas ja läbiva väikese algustähtega, ka juhul, kui see sisaldab kohanime, nt rooma salat. Erandina on lubatud suur algustäht, kui see sisaldab pärisnime, nt Thunbergi kurereha.

Ladinakeelne liiginimi kirjutatakse tekstis kaldkirjas (kursiivis), perekonnanimi suure ja liigi epiteet väikese algustähega. Näiteks Ajuga reptans. Käsikirjas tõmmatakse ladinakeelsele taimenimele laineline joon alla.

Hübriidi nimi koosneb kahest sõnast (perenimest ja liigi epiteedist), mille vahele märgitakse ristike (x). Nt hübriidbetuunia – Petunia x hybrid, mis on Petunia axillaris x Petunia integrifolia.

Sordi nimi kirjutatakse püstkirjas ja ülakomade vahele või  tähistatakse lühendiga cv. Nt suur lõvilõug ’Appleblossom’ või suur lõvilõug cv Appleblossom. Sordinimes käivad mõlemad sõnad suure algustähega ja sordinime ei tõlgita.