Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

 Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised(nt luga, piiphein) , lõikheinalised(nt tarn Carex.), hundinuialised (hundinui Typha). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta, pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ning taluvad varju. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks kõrkjad(Scirpus) ja harilik luga(Juncus effusus).

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed, kuid leidub ka üheaastaseid (nt villane hiidhirss Pennisetum villosum). Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, võib olla ka säsikas. Tarnadel on vars enamasti kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Harunemine toimub ainult sõlme kohast. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid . Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, nt päideroog (Phalaris arundinacea). Lehed vahelduvad ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud tähkadeks või- pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja enamasti silmapaistmatud.


Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.
ripshelmikas Melica ciliata
http://www.outsidepride.com/seed/ornamental-grass/melica/melica-ciliata.html


Joonis 2. Hulgaõieline pööris
hiina siidpööris `Graziella`
Miscanthus sinensis ‘Graziella’
http://juhanipuukool.ee/kaupdetail?idd=8164

Kõrrelisi kasutatakse aias soolotaimedena, anumates, lillepeenardes ja pinnakatjatena. Nad on armastatud taimed, sest nad pakuvad silmailu nii kevadel , suvel,sügisel kui ka talvisel ajal mil härmatis või lumi neid katab.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid, mille eluiga jääb suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad (Festuca) ja stepirohi (Stipa). Et nende eluiga pikendada, peaks neid jagama iga kahe või kolme aasta tagant. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui sügisel. Varakevadine aeg on siiski sobivam, kuna sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus.

Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks. Selleks tuleb taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil jagada.

Suurte kõrreliste (nt siidpööris) korral tuleb samuti taim üles kaevata, kuid selle väiksemateks osadeks jagamiseks on tarvis kasutada labidat või nuga. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale, kui ta enne kasvas.

Jagamist kasutatakse ka sortide paljundamisel (nt hiina siidpööris Miscanthus sinesis ´Strictus` ja päideroog Phalaris arundinacea `Picta`), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud (Stipa) ja kaerand (Helictotrichon) . Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Mõnede tarna liikide( nt paruktarn Carex comans ) seemned idanevad kaua ja vajavad idanemisel valgust.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi (nt jänesesaba Lagurus ovatus, kanaari paelrohi Phalaris canariensis ja itaalia kukeleib Setaria italica jt) . Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais-juunis avamaale, kasvukohale või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist.


Joonis 3. Üheaastane kõrreline
Harjas-hiidhirss `Fireworks`
Pennisetum setaceum `Fireworks`


Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline
Päideroog ´Picta`
Phalaris arundinacea `Picta`

Kasutatud materjalid:
http://www.neevaaed.ee/2014/toode/paideroog-picta/
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=2677&product_cat_id=84
http://www.aiamaailm.ee/ettekulvatavad-lilled/4009-villane-hiidhirss-.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/trendikad-uheaastased-korrelised?id=71563263
http://www.kuuseaiand.ee/tooted/lilleseemned&product=940&toode=villane-hiidhirss
http://www.crocus.co.uk/plants/_/pennisetum-villosum/classid.2000012391/
http://zpitomnik.ru/?alias=lisohvost
http://garden.ee/mod_shop_11b921ef080f7736089c757404650e40_Alopecurus-pratensis-Aureovariegatus_est

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s